Eestikeelne Piibel 1997
2. Moosese 16 Nõnda nad kogusid seda igal hommikul, igaüks niipalju, kui ta sõi; aga kui päike läks palavaks, siis see sulas.Kuuendal päeval nad kogusid leiba kahekordselt, igaühele kaks kannu; siis tulid kõik koguduse vanemad ja teatasid sellest Moosesele.
Ja tema ütles neile: „See ongi, millest Issand rääkis. Homme on puhkus, Issanda püha hingamispäev. Mida küpsetate, seda küpsetage, ja mida keedate, seda keetke! Aga kõik, mis teil üle jääb, pange endile homseks tallele!”
Ja nad talletasid selle homseks, nagu Mooses käskis; see ei läinud haisema ega tulnud sellesse usse.
Ja Mooses ütles: „Sööge seda täna, sest täna on Issanda hingamispäev; täna te seda väljalt ei leia.
Kuus päeva saate seda koguda, aga seitsmes päev on hingamispäev, siis seda ei ole.”
Seitsmendal päeval läksid ometi mõned rahva hulgast koguma, aga nad ei leidnud midagi.
Siis Issand ütles Moosesele: „Kui kaua te tõrgute pidamast minu käske ja Seadust?
Vaadake, Issand on andnud teile hingamispäeva; sellepärast ta annab teile kuuendal päeval kahe päeva leiva. Igaüks jäägu paigale, ükski ärgu väljugu kodunt seitsmendal päeval!”
Ja rahvas puhkas seitsmendal päeval.
Ja Iisraeli sugu pani sellele nimeks „manna” + Nimetus manna tuleneb küsimusest 'mis (see on)?', heebrea k man (hu), vt s 15. ; see oli valge nagu koriandri seeme ja maitses nagu mesikook.
Ja Mooses ütles: „Issand käskis nõnda: Üks kannutäis sellest jäägu säilitamiseks teie sugupõlvedele, et nad näeksid leiba, millega mina teid söötsin kõrbes, kui ma teid tõin välja Egiptusemaalt.”
Ja Mooses ütles Aaronile: „Võta üks nõu ja pane sellesse kannutäis mannat ning aseta see Issanda ette, säilitamiseks teie sugupõlvedele!”
Ja Aaron asetas selle tunnistuse ette, säilitamiseks, nagu Issand oli Moosesele käsu andnud.
Ja Iisraeli lapsed sõid mannat nelikümmend aastat, kuni nad jõudsid asustatud maale; nad sõid mannat, kuni nad jõudsid Kaananimaa piirile.
Kann on kümnes osa poolest vakast.
2. Moosese 17 Ja kogu Iisraeli laste kogudus läks liikvele Siini kõrbest, peatuspaigast teise Issanda käsu järgi; ja nad lõid leeri üles Refidimi, aga seal ei olnud rahval vett juua.
Siis rahvas riidles Moosesega ja ütles: „Andke meile vett juua!” Aga Mooses vastas neile: „Miks te riidlete minuga? Miks te kiusate Issandat?”
Ent rahval oli veejanu ja rahvas nurises Moosese vastu ning ütles: „Mispärast sa tõid meid Egiptusest siia, mind ja minu lapsi ning mu karja janusse surema?”
Siis Mooses hüüdis Issanda poole, öeldes: „Mis ma pean selle rahvaga tegema? Vähe puudub, et nad viskavad mind kividega surnuks!”
Ja Issand ütles Moosesele: „Mine edasi rahva ees ja võta enesega mõningad Iisraeli vanemaist! Võta kätte oma kepp, millega sa lõid Niiluse jõge, ja mine!
Vaata, mina seisan seal su ees Hoorebi kaljul. Löö kaljut, siis tuleb sellest vesi välja ja rahvas saab juua!” Ja Mooses tegi nõnda Iisraeli vanemate nähes.
Ja ta pani sellele paigale nimeks Massa* ja Meriba + Nimi Massa tähendab 'katsumus', Meriba 'etteheide', 'riid'. , Iisraeli laste riiu pärast, ja et nad olid Issandat kiusanud, öeldes: „Ons Issand meie keskel või ei ole?”
Siis tulid amalekid ja sõdisid Iisraeli vastu Refidimis.
Ja Mooses ütles Joosuale: „Vali meile mehi ja mine sõdi homme amalekkide vastu! Mina seisan kõrgendiku tipus, Jumala kepp käes.”